Klassikalised reflektsiooni tüübid
Üheks kirjanduses levinud viisiks on määratleda refleksiooni sügavuse alusel, millest lähtudes eristatakse refleksiooni tüüpe.
Van Maneni (1977) klassikaline refleksiooni tüüpide jaotus.
1. Tehniline refleksioon on kõige pindmisem refleksiooni tüüp, mille puhul sündmust ainult kirjeldatakse ja toimub olukorrale pealiskaudse hinnangu andmine.
Näide: Ma tulin täna koolist ja olin väsinud.
2. Dialoogiline refleksioon on sügavam kui tehniline refleksioon. Analüüsitakse püstitatud eesmärke ning saavutatud tulemusi, tuues välja põhjus-tagajärgede ning praktika ja teoreetiliste teadmiste vahelisi seoseid.
Näide: Mulle meeldivad rasked koolipäevad, siis tunnen pärast puhkusest tõelist naudingut, olgugi, et olen üsna väsinud. Kuid olin valmis selleks väsimuseks elukutset valides.
3. Kriitiline refleksioon on kõige sügavama refleksiooni tüüp, mille puhul analüüsitakse professionaalset tegevust sotsio-ajaloolises ja poliitilis-kultuurilises kontekstis, liikudes üksikutelt faktidelt teabe laiemale tajumisele, et ära tunda uskumusi ja arusaamu, millel reflekteerija tegevus põhineb - tegeleb ühiskonnakriitikaga.
Näide: Arvan, et väsimus pärast kooli on seotud sellega, et ma pole endaga rahul, kuna töö õpetajana seab meie ühiskonnas mulle aina kõrgemaid ootusi.
Sügavuse alusel eristatavatele refleksiooni klassifikatsioonidele omane, et pindmised refleksioonitasandid on pigem kirjeldavat laadi ja vähem analüütilised kui sügavamad tasandid, millel reflekteerimine on keerulisem ja raskemini saavutatav. Mida sügavama reflektsioonitasemega tegemist on, seda harvem seda esineb.
Van Maneni (1977) klassikaline refleksiooni tüüpide jaotus.
1. Tehniline refleksioon on kõige pindmisem refleksiooni tüüp, mille puhul sündmust ainult kirjeldatakse ja toimub olukorrale pealiskaudse hinnangu andmine.
Näide: Ma tulin täna koolist ja olin väsinud.
2. Dialoogiline refleksioon on sügavam kui tehniline refleksioon. Analüüsitakse püstitatud eesmärke ning saavutatud tulemusi, tuues välja põhjus-tagajärgede ning praktika ja teoreetiliste teadmiste vahelisi seoseid.
Näide: Mulle meeldivad rasked koolipäevad, siis tunnen pärast puhkusest tõelist naudingut, olgugi, et olen üsna väsinud. Kuid olin valmis selleks väsimuseks elukutset valides.
3. Kriitiline refleksioon on kõige sügavama refleksiooni tüüp, mille puhul analüüsitakse professionaalset tegevust sotsio-ajaloolises ja poliitilis-kultuurilises kontekstis, liikudes üksikutelt faktidelt teabe laiemale tajumisele, et ära tunda uskumusi ja arusaamu, millel reflekteerija tegevus põhineb - tegeleb ühiskonnakriitikaga.
Näide: Arvan, et väsimus pärast kooli on seotud sellega, et ma pole endaga rahul, kuna töö õpetajana seab meie ühiskonnas mulle aina kõrgemaid ootusi.
Sügavuse alusel eristatavatele refleksiooni klassifikatsioonidele omane, et pindmised refleksioonitasandid on pigem kirjeldavat laadi ja vähem analüütilised kui sügavamad tasandid, millel reflekteerimine on keerulisem ja raskemini saavutatav. Mida sügavama reflektsioonitasemega tegemist on, seda harvem seda esineb.
Millistel tasanditel (Van Maneni järgi) on järgimsed reflektsioonid?
1. Arvestan lastega, nende tunnete ning vajadustega, võtan neid kui võrdseid partnereid, et saavutada ühine eesmärk, milleks on aidata lapsi nende arenguteel.
2. MInu miinusteks on kindlasti vähene töökogemus antud erialal. Eelnevalt olen töötanud waldorflasteaias abiõpetajana ja mulle on võimaldatud läbi viia hommikuringe ning sealne õpetamisstiil erineb lasteaias, kus viin läbi oma praktikat.
3. Olen saanud juurde julgust, teadmisi, kogemusi, enesekindlust ja tahet ennast edasi arendada ja saadud oskusi edasi arendada. Püüan arendada endas veelgi rohkem julgust suhelda kolleegidega. Olen õppinud, et mida rohkem näed vaeva enese arendamisel, suhtlemisel kollegidega, seda rohkem saad teadmisi, kogemusi ja sellega kaasneb ka julgus ja enesekehtestamisoskus.
4. Enesekindlus paranes ise kiirelt ajaga. Tegin omale selgeks, et uue, toore ja rohelisena ma ei peagi kõike päevapealt oskama. Kogemused tulevad ajaga ja aega mul on. Samuti loeb suur tahe areneda paremuse poole. Olles endas kindel, et see, mis ma teen, ongi õige, ütleb kõik.
5. Püüan õpetamisse sisse tuua just asju, mis ehedad. Ja kohe meie ümber. Minu kaaslaseks igal pool on digitaalne fotoaparaat, millega püüan jäädvustada mis vähegi mulle või lastele võib huvi pakkuda. Aparaadi pluss on ka see, et võimalik on filmida.
6. Esimesel tööpäeval tahtsin kõik õigesti teha. Sotsiaaltöötaja peab olema ju meie ühiskonnas korrektne ja täpne. Aga kui mõelda sellele, et kui olla liiga ideaalne, siis võib-olla ei julgegi kliendid enam meie poole pöörduda. See pani mind oma käitumist jälgima ja analüüsima. Kui sisenes esimene klient, siis olin väga viisakas. Klient oli vihane. Keegi oli talle öelnud koridoris midagi alandavalt. Kuna sain selle viha endale, siis mõtlesin, et pole vist õige iga inimese meeleolude järgi muutuda, kuna alati võib minust eespool olla mõni kodanik, kes kellegi tuju ära rikub. Seetõttu tegin õhtul asjale tagasi vaadates järelduse: ma ei võta klientide tundeid isiklikult. Keskendun sellele, mida mina tunnen.
7. Minu probleemiks sellel sügisel on kujunenud see, et teen pidevalt ületunde ja viin tööd koju. Olukord vähendab minu vaba aega, võimalui tegeleda rahulolu ja lõõgastust pakkuvate tegevustega. Hommikupoolikutel tegutsen vastavalt päevakavale ja enamasti on märksõnaks "kiire". Tööaja sisse on arvestatud ka hommikune ja pärastlõunane kohvipaus personalile. Tunnen, et vajan ja naudin neid hetki. See on võimalus veidi lõõgastuda ja oma kolleegidega vestelda. Kui jõudsin eelmisel õhtul järgmise päeva tegevuse lõplikult ja korralikult ette valmistada, oli hommikul kergem - võisin endale vabalt pausi lubada. Kuid vahel tegin seda ka siis, kui reaalselt selleks aega polnud. Tagajärjeks ajapuuduse tunnetus ja ebameeldivana mõjuv kiirustamine.
2. MInu miinusteks on kindlasti vähene töökogemus antud erialal. Eelnevalt olen töötanud waldorflasteaias abiõpetajana ja mulle on võimaldatud läbi viia hommikuringe ning sealne õpetamisstiil erineb lasteaias, kus viin läbi oma praktikat.
3. Olen saanud juurde julgust, teadmisi, kogemusi, enesekindlust ja tahet ennast edasi arendada ja saadud oskusi edasi arendada. Püüan arendada endas veelgi rohkem julgust suhelda kolleegidega. Olen õppinud, et mida rohkem näed vaeva enese arendamisel, suhtlemisel kollegidega, seda rohkem saad teadmisi, kogemusi ja sellega kaasneb ka julgus ja enesekehtestamisoskus.
4. Enesekindlus paranes ise kiirelt ajaga. Tegin omale selgeks, et uue, toore ja rohelisena ma ei peagi kõike päevapealt oskama. Kogemused tulevad ajaga ja aega mul on. Samuti loeb suur tahe areneda paremuse poole. Olles endas kindel, et see, mis ma teen, ongi õige, ütleb kõik.
5. Püüan õpetamisse sisse tuua just asju, mis ehedad. Ja kohe meie ümber. Minu kaaslaseks igal pool on digitaalne fotoaparaat, millega püüan jäädvustada mis vähegi mulle või lastele võib huvi pakkuda. Aparaadi pluss on ka see, et võimalik on filmida.
6. Esimesel tööpäeval tahtsin kõik õigesti teha. Sotsiaaltöötaja peab olema ju meie ühiskonnas korrektne ja täpne. Aga kui mõelda sellele, et kui olla liiga ideaalne, siis võib-olla ei julgegi kliendid enam meie poole pöörduda. See pani mind oma käitumist jälgima ja analüüsima. Kui sisenes esimene klient, siis olin väga viisakas. Klient oli vihane. Keegi oli talle öelnud koridoris midagi alandavalt. Kuna sain selle viha endale, siis mõtlesin, et pole vist õige iga inimese meeleolude järgi muutuda, kuna alati võib minust eespool olla mõni kodanik, kes kellegi tuju ära rikub. Seetõttu tegin õhtul asjale tagasi vaadates järelduse: ma ei võta klientide tundeid isiklikult. Keskendun sellele, mida mina tunnen.
7. Minu probleemiks sellel sügisel on kujunenud see, et teen pidevalt ületunde ja viin tööd koju. Olukord vähendab minu vaba aega, võimalui tegeleda rahulolu ja lõõgastust pakkuvate tegevustega. Hommikupoolikutel tegutsen vastavalt päevakavale ja enamasti on märksõnaks "kiire". Tööaja sisse on arvestatud ka hommikune ja pärastlõunane kohvipaus personalile. Tunnen, et vajan ja naudin neid hetki. See on võimalus veidi lõõgastuda ja oma kolleegidega vestelda. Kui jõudsin eelmisel õhtul järgmise päeva tegevuse lõplikult ja korralikult ette valmistada, oli hommikul kergem - võisin endale vabalt pausi lubada. Kuid vahel tegin seda ka siis, kui reaalselt selleks aega polnud. Tagajärjeks ajapuuduse tunnetus ja ebameeldivana mõjuv kiirustamine.
Vastused
1, 2, 5 - tehniline reflektsioon. Toimub peamiselt sündmuste kirjeldus ja antakse pealiskaudseid hinnanguid.
6. - kriitiline reflektsioon. Analüüsitakse uskumusi ja arusaamu. Tunda on ühiskonnakriitilisust.
3, 4, 7 - dialoogiline reflektsioon. Põhjus-tagajärg seosed ja analüüsitakse püstitatud eesmärke.
6. - kriitiline reflektsioon. Analüüsitakse uskumusi ja arusaamu. Tunda on ühiskonnakriitilisust.
3, 4, 7 - dialoogiline reflektsioon. Põhjus-tagajärg seosed ja analüüsitakse püstitatud eesmärke.
Miks on oluline reflekteerida oma tegevust ja kogemusi sügavamal tasandil?
Reflektsiooni kaudu võib indiviid teadvustada ja arendada omaenda professionaalset toimimist ning selle aluseks olevaid arusaamu.