Reflektsiooni olemus
Reflektsiooni defineerimisel on väga palju erinevaid käsitlusi. Võib isegi öelda, et reflektsiooni mõiste on kirjanduses ebaselge ja vastuoluline.
Reflektsiooni defineerimise algusaegadel ütles Dewey, et "nael kogemust on parem kui tonn teooriat lihtsalt seetõttu, et ainult kogemuses peitub mis tahes teooria eluline ja tõestatav tähendus".
SIISKI pole iga kogemus meie elus tingimata hariv.
Selleks, et kogemusest õppida, on vaja seda olukorda lähemalt tagasivaates analüüsida - reflekteerida. Oluline ongi oma kogemused õppimise objektideks pöörata. Kuidas seda teha?
Korthagen ja Vasalos (2005) kirjeldavad REFLEKTSIOONI kui n-ö seestpoolt juhitavat õppimist, mille kaudu püüab inimene mõtestada oma kogemusi ja õppida, otsides sobivamaid lahendusi uuel moel käitumiseks. Refleksioon on seega protsess, mida võib kirjeldada kui mõtlemist oma mõtlemise ja käitumise üle.
Reflektiivne mõtlemine sisaldab tavaliselt:
* Tagasi vaatamine - tavaliselt mõnele asetleidnud sündmusele või ideele.
* Analüüsimine – vaatlemine erinevatest perspektiividest, soovides leida põhjendusi või lahendusi.
* Tähenduse leidmine – mida antud sündmus või idee minu jaoks tähendab.
Näide: Tagasi vaatamine. Täiskasvanud õppija on soome keele tunnis. Tal palutakse hääldada sõna pölynimuri. Õppija on närvis ja hääldab selle valesti, mis kõlab nagu pölynimuuri. Hetkeks kohkub ta selle sõna imelikust kõlast ja soovib otsekohe oma vea parandada. Aga selle ajaga on õpetaja juba üle klassiruumi teatanud korrektse häälduse. Õppija tunneb ennast halvasti.
Analüüsimine. Õppija püüab leida põhjenduse oma halvale tundele. Ta analüüsib oma tunnet. Kuna ta on tulnud soome keelt õppima täiskasvanueas, siis soovib ta ise võtta vastutust oma vigade eest. Eriti sobib talle ennastjuhtiva õppija mõtteviis – avastan ise oma arenguvajadused. Kui õpetaja reageeris liiga kiiresti õppija valesti hääldatud sõnale, siis tekkis õppijal tunne, et ta on jälle põhikoolis ja õpetaja ei süvene õppija arengusse.
Tähenduse leidmine. Õppija teeb avastuse, et täiskasvanute koolitajana on vaja tegeleda oma reageerimise jälgimisega. Selline õpetaja, kes ei arvesta täiskasvanute koolitamisel sellega, et õppijad võiksid ise avastada oma nõrgad küljed, võib tekitada vastupanu täiskasvanud õppijates.
Refleksioon on oluline isiksusliku ja professionaalse arengu eeldus (Korthagen & Vasalos 2005).
Ehkki see võib kõlada üllatavalt, reflekteerite te kogu aeg – näiteks väljudes auditooriumist ja mõtiskledes õppejõu väidete üle või imetledes mõne kaaslase huvitavat kommentaari. Istudes autos ja mõeldes sõnavahetusele lapse, elukaaslase või sõbraga ning arutledes, mis toimus ja mida oleksid võinud teisiti teha, reflekteerite samuti. Need on aga näited spontaansest reflektsioonist.
Refleksioon toimub spontaanselt ainult siis, kui midagi läheb valesti, esineb hirm vea või läbikukkumise ees või suure kriisi järel.
Seega nõuab viljaka reflektsiooniharjumuse arendamine kannatlikkust, harjutamist ja distsipliini. See tähendab, et jäetakse aega järelemõtlemiseks. See tähendab vastuseisu kiusatusele tormata ühe tegevuse juurest teise juurde.
Ehkki see võib kõlada üllatavalt, reflekteerite te kogu aeg – näiteks väljudes auditooriumist ja mõtiskledes õppejõu väidete üle või imetledes mõne kaaslase huvitavat kommentaari. Istudes autos ja mõeldes sõnavahetusele lapse, elukaaslase või sõbraga ning arutledes, mis toimus ja mida oleksid võinud teisiti teha, reflekteerite samuti. Need on aga näited spontaansest reflektsioonist.
Refleksioon toimub spontaanselt ainult siis, kui midagi läheb valesti, esineb hirm vea või läbikukkumise ees või suure kriisi järel.
Seega nõuab viljaka reflektsiooniharjumuse arendamine kannatlikkust, harjutamist ja distsipliini. See tähendab, et jäetakse aega järelemõtlemiseks. See tähendab vastuseisu kiusatusele tormata ühe tegevuse juurest teise juurde.
Mis seostub sul sõnaga reflektsioon?
MIDA SA TÄNA ÕPPISID?
Mõiste refleksioon tuleneb ladina keelest, kus sõna reflectere tähendab akent, tagasipööramist, tagasipeegeldamist.