Kirjalik reflektsioon
Kirjalikku refleksiooni mõistetakse antud kontekstis kui ühte reflekteerimise võimalikku viisi, mille suurimat kasu nähakse kogemuse salvestamises, millest tulenevalt saab vajadusel kogetu juurde tagasi pöörduda ja sellest paremini õppida. Kirjalik reflektsioon erineb suulisest seetõttu, et on aeganõudvam tegevus, mistõttu püüab kirjutaja reflekteerides kirjutada vaid tema jaoks olulistest nüanssidest, püüdes selgema eneseväljenduse poole. Suulise ja kirjaliku reflektsiooni sarnasuseks on nende teraapiline toime.
Kirjutamine võimaldab muuta oma mõttetegevuse n-ö nähtavaks, mida saab analüüsida kas verbaalsete või visuaalsete vahenditega. Näiteks aitab mõttekaardi koostamine või regulaarselt päeviku pidamine analüüsida oma mõtlemise arengut ning seada enda (professionaalse) arengu eesmärke. Üks võimalus alustada reflektiivset kirjutamist on ümber kirjutada muret teinud olukord jutuna, millel on mitu võimalikku lõppu.
Järgnevalt tutvustatakse erinevaid päeviku pidamise vorme, mis suunavad kirjalikku reflektsiooni.
* Võtmelausetega päevikus tuleb sõnastada teatud võtmemõisted või -laused, mida kogetakse igapäevases tegevuses.
* Kahekordsete sissekannetega päevik sisaldab kahte tulpa. Ühte pannakse kirja, mis juhtus ja enda reaktsioon sellele, teise märgitakse kõik ideed ja kontseptsioonid loetud kirjandusest ja muudest kogemustest, mis seostuvad nähtu ja kogetuga.
* Kriitiliste sündmuste päevikus on esitatud päeva või nädala väljapaistev sündmus ning sellest kirjutatakse põhjalikumalt.
Kui te ei tea, mida päevikusse kirjutada
Näide tööalase reflektsiooni küsimuste kohta:
* Mis oli täna kõige parem asi, mis töö juures juhtus? Mis tunded sellega seoses tekkisid?
* Mis täna töö juures kõige vähem meeldis?
* MIlliseid komplimente teile täna tehti ja mis tunne siis oli?
* Milliseid kriitilisi märkusi teile tehti ja kuidas neile reageerisite?
* Mil viisil olete muutunud või arenenud võrreldes ajaga, kui alustasite tööd? MIda olete enda ja teiega koos töötavate inimeste kohta teada saanud?
* Milliseid tundeid tekitab tööalane tegevus? Kas olete õnnelik, uhke või tüdinud? MIs paneb teid ennast nii tundma?
* Milliseid uusi kogemusi olete omandanud seoses tööalase tegevusega?
* Millised on teie ameti eelised ja puudused?
* Kui olete asutuse juht, milliseid muutusi teeksite?
Kirjutamine võimaldab muuta oma mõttetegevuse n-ö nähtavaks, mida saab analüüsida kas verbaalsete või visuaalsete vahenditega. Näiteks aitab mõttekaardi koostamine või regulaarselt päeviku pidamine analüüsida oma mõtlemise arengut ning seada enda (professionaalse) arengu eesmärke. Üks võimalus alustada reflektiivset kirjutamist on ümber kirjutada muret teinud olukord jutuna, millel on mitu võimalikku lõppu.
Järgnevalt tutvustatakse erinevaid päeviku pidamise vorme, mis suunavad kirjalikku reflektsiooni.
* Võtmelausetega päevikus tuleb sõnastada teatud võtmemõisted või -laused, mida kogetakse igapäevases tegevuses.
* Kahekordsete sissekannetega päevik sisaldab kahte tulpa. Ühte pannakse kirja, mis juhtus ja enda reaktsioon sellele, teise märgitakse kõik ideed ja kontseptsioonid loetud kirjandusest ja muudest kogemustest, mis seostuvad nähtu ja kogetuga.
* Kriitiliste sündmuste päevikus on esitatud päeva või nädala väljapaistev sündmus ning sellest kirjutatakse põhjalikumalt.
Kui te ei tea, mida päevikusse kirjutada
Näide tööalase reflektsiooni küsimuste kohta:
* Mis oli täna kõige parem asi, mis töö juures juhtus? Mis tunded sellega seoses tekkisid?
* Mis täna töö juures kõige vähem meeldis?
* MIlliseid komplimente teile täna tehti ja mis tunne siis oli?
* Milliseid kriitilisi märkusi teile tehti ja kuidas neile reageerisite?
* Mil viisil olete muutunud või arenenud võrreldes ajaga, kui alustasite tööd? MIda olete enda ja teiega koos töötavate inimeste kohta teada saanud?
* Milliseid tundeid tekitab tööalane tegevus? Kas olete õnnelik, uhke või tüdinud? MIs paneb teid ennast nii tundma?
* Milliseid uusi kogemusi olete omandanud seoses tööalase tegevusega?
* Millised on teie ameti eelised ja puudused?
* Kui olete asutuse juht, milliseid muutusi teeksite?
Kas oled kunagi päevikut pidanud?
Päeviku pidamine on üks võimsamaid reflektsioonivahendeid. Järjepidev päeviku kirjutamine võib tunduda mõnikord koormav, kuid kui leida selleks aega, annab päeviku pidamine võimaluse näha oma arengut ja muutumist. Päeviku võib salvestada ka helikandjale.